Ma  küll ütlesin, et see blogi jääb nüüd  minevikku ja rohkem ma siia ei kirjuta, kuid ometigi istun samal pingil, kui 31. juulil 2009, ootan sama ärevalt lennukit ja vaatan, kuidas vanad tädikesed lennukitesse astuda ei oska :) Ma lähen Saksamaale!
Kuigi ma teadsin juba vahetusaastalt tulles, et mai keskel lähen sinna tagasi, on ikka natuke naljakas ja ärev tunne nagu esimest korda sinna minnes. Ma ei jõua enam oodata, millal me Ingaga jälle klubis paljajalu tantsime või  hommikul kell 6 mõtleme,  et oleks vist aeg koju  minna. Ma tahan minna juba Pepega jalutama, vendade ja isaga tsiklitega kruusateedele kihutama ja jalgrattaga sõita tahan ka! Mu jalgratas seisab juba juuli kuust kuuri  all  ja vahetusema pole lubanud kellelgi sellega sõita, see olevat ainult minu oma :)
Tegelikult olen ma vahetusperes ainult kuni esmaspäevani ehk siis 4 päeva. Sinna sisse mahuvad pulmad, katsikud ja sugulaste külastused. Esmaspäeval astun rongile ja sõidan Berliini, kus alles õige puhkus peale hakkab! Kuni laupäevani hängin ma niisama ja laupäev-pühapäev on YFUga EVZ miiting. See on see organisatsioon, kust ma stipendiumi sain.
Berliinis on ka Signe, Dardan ja hünnik ägedaid  inimesi, keda ma ammu näinud ei ole.

Kusjuures vaatasin just, kuidas AirBalticu lennuk õhku tõusis ja   juba tunni pärast olen mina õhus! See ülim fiiling, mis lennuki õhkutõusmisel tekib on lihtsalt sõnukirjeldamatu ja maei jõua enam oodata!


Varsti tulevad update`id ja loodetavasti ohtralt pildimaterjali. Seniks olge mõnusad :)