Ma mõtlesin, et kirjutaks teile midagi ilusat, aga selle asemel, et rääkida sellest, kuidas meil siin 29 kraadi on ja milline  vähk ma välja näen, räägin parem oma elu esimesest rannevolle turniirist. See toimus paar nädalat tagasi kohas mille nime ma ei mäleta. Tegelt palju polegi rääkida, 33st paarist jäime 4ndaks. Iseenesest superhea ju, aga meganõme tunne oli vaadata, kuidas kolm esikohta maailma ilusaimad karikad said. Aga noh, nad olid ka ilmselgelt teistest peajagu üle. Ja seda otseses mõttes, esikoha kutt oli 2.03cm ja tüdruk 1.89cm pikk. Mina oma 1.75ga võin seal ainult mökk töllakil kõrvalt vaadata. See oli segapaaride turniir ja ma mängisin Felixiga koos ja muudkui imestasin kui hästi meil koos sujus. Ta oli haige ja ei käinud vahepeal peaaegu kuu aega trennis ja ikkagi mängis nii nagu harjutaks iga päev kolm korda päevas. Mõnel on vist lihtsalt veres see. Loomulikult suutsin ühe oma  sigakallitest põlvekaitsmetest seal öösel pimedas ära kaotada ja eile trennis suutsin koguaeg niimoodi hüpata, et põlved nüüd üleni sinised.
Ilmad on lõpuks ometi mu lemparid ja päike kütab nii nagu ei kunagi varem. Täna mõtlesin aga terve päev, et tahaks  lihtsalt lordiga jõkke hüpata või siis merre joosta. Kurb, et ainuke meri on peaaegu Taani ääres ja seal on sigakülm koguaeg.
Täna tuleb maailma lahedaim Gymnasium Walsrode ABI Party Studios, homme on Ana tüdrukuteõhtu ja sõbranna ENDLICH 18 PARTY ja mingi kell tahaks veel Schützenfestile ka jõuda ja pühapäeval ainult magaks ja magaks ja magaks päikse käes.

Tervitaks veel oma   ägedaid VIPe kes no on lihtsalt nii ägedad :):)