Meie tripp Nordküste äärde jäi ära, sest autobahnidel oli 60 km (!!!) ummikuid ja selleks, et korraks varbad merevette pista ei viitsi ikka 4 tundi ummikus istuda. Niiet väike plaanimuudatus ja sõitsime mööda maad Elbe äärde. Väljas oli 28 kraadi, mõnus soe tuul ja elu oli lill. Elbe äärde jõudes käisime kõigepealt Euroopa  suurimas kirsi- ning õunapuude istanduses.  Mingil imekombel olid kirsid juba valmis ja me  võisime süüa niipalju kui isu oli. Ega omanikel pole ka ju kahju neid seal jagada, kui kirsiväljad sadade hektariteni ulatuvad. Igatahes need maitsesid hää ja seal läksime edasi Elbe äärde jalutama, kes ei tea,siis Elbe on suuruselt teine jõgi Saksamaal. Järsku nägime purjekaid jõel sõitmas ja mõtlesime, et tahaks ju kaa! Kõndisime veel veits, laenutasime purjeka ja väga nägusa mustanahalise madruse ja hakkasime sõudma. Tänu heale tuulele ja voolule saime üsna kaua seal triivida. Korraks peatusime teisel kaldal, et jalad tõsta Saksa ainukesse promilinna. Kõik tuntud miljonärid ja näitlejad elavad või omavad vähemasti suvekodu seal. Ja loomulikult õnnestus meil mõnda neist kohata. Nägime oma maasturist väljumas mu kõigi aegade lemmik näitlejat Til Schweiger`it (KeinOhrHasen; ZweiOhrKüken;Männerherzen jne) ning hiljem jätsi oodates sõitis  mööda bändist Ich und ich  laulja Adel Tawil. Seal linnas maksab  krundi ruutmeeter ~1000 eurot ja sp ükski lihtne inimene seal ei ela. Ma üritan praegu ajusid ragistada, et selle linna nimi meelde tuletada,aga ei saa hakkama. Iseenesest on see linn sama suur kui Pärnu, majad on ainult megasigailusad ja igal inimesel on raudselt 3 koduabilist ja aednikku, kes selle kõige eest hoolt kannavad.
Purjetasime tagasi ning hakkasime jalgu vees sulistades grillima. Meie paadimees Damon jäi ka sinna. Tuli välja, et ta on üks nendest briti päritolu sõduripoiste lastest, kes 22 aastat tagasi siin sündis ja siia jäi. Nii lahe minumeelest, et vähemalt ükski neist oskab normaalset saksa keelt rääkida. Enamus sõdureist, kes meie lähedal elavad, ei oska sõnagi saksa keelt, lapsed kasvavad üles kakskeelsetena ning naised räägivad nii kohutavat inglise keelt, et kõrvadel hakkab valus. Damon rääkis aga aksendivaba saksa keelt ja me kirusime saksa keele ebaloogilisust pool ajast. Aga niiiii mõnna oli seal lebada, jalad vees, pea liivas ja särisev currywurst hammaste vahel.
Tagasiteel sõitsime veel ringiga ning läbi erinevatest kohtadest, kus ma varem käinud polnud. Saksamaa on ikka sitaks ilus! Vabandust väljenduse eest, aga nii on. Kõik majad on viimse pisidetailini läbi mõeldud, lilled ja põõsad on aias perfektselt ning sümmeetriliselt istutatud, peaaegu igas aias on tiik  või mingi muu nirisev veekogu ning kõik näeb lihtsalt super ilus välja! Igalpool on maailma parimad rattateed, kus me täna sadu inimesi sõitmas ning rullitamas nägime. Tallinnas on ainult kahes kohas sellised teed - Pirital ning  Stroomi-Kakumäe kandis. Aga mis siis, kui ma tahaks ükspäev linnast välja sõita? Või Hüürust rattaga Õismäele? Ma peaks sõitma 30cm-l kruusatee alal sõidutee kõrval. Mida kuradit? Hakake ehitama eestlased!
Kuna hetkel on Pfingsten (usupüha), siis tähistatakse seda ka vastavalt. 400 noort Elbe lähistelt ehitasid tänaseks traktorite taha kastid, ehtisid need mitme meetriste okstega, panid põhja mussi ning  varusid ohtralt alkoholi ning hakkasid punktist A punkti B traktorite taga sõitma. Täpselt samamoodi nagu meie sügisel Erntefestil maisiokstega ehitatud traktorikastis mäkki sõitsime. Seda oli niiii lahe pealt vaadata! Oleks ise ka hea meelega kaasa sõitnud. Umbes pool  tundi  pärast nende nägemist kuulsime raadiost uudist, et üks kast on kurvis ümber läinud, 26 inimest vigastatud ning 2 neist raskelt. Mnjah, turvaline see just ei ole,  aga vähemalt on kuni avariini lõbus.
30 km enne kodu hüppasime veel ühest kõrvallinnast läbi ning  võtsime  ühed spaghettijätsid. Veel üks asi, mida Eestisse vaja on - JÄÄTISEKOHVIKUD! Ja ma ei mõtle mingeid suvalisi lette kuskil prismades või kuskil, ma mõtlen päris ehtsat jäätisekohvikut, kus sul miljon erinevat varianti on. Oh jah, Eestil on nii mitmes osas veel arenguruumi.
Homme lähme kõik Inga jalkamängu  vaatama, ta meil profi nüüd ju, mängib Bundesligas. Ja teisipäeval Heide Parki, niiiii tahan jubaaa!


Ja muuseas, pildid  on kõik Ana arvutis, kunagi  kui need saan, jagan teiega ka.