Et te üksikud ekslejad, kes siia sattusite, ei arvaks, et ma endiseks Saksas olen, või et mu lennuk alla kukkus, siis teavitan igaksjuhuks, et olen juba ammu tagasi Eestis. Mais kodus käies, läks lihtsalt kõik nii kiireks ning ka tagasi Eestisse tulles ei olnud aega oma superägedast 10st päevas kirjutada.
Pildid on mul kahjuks kõik teises arvutis, kuid kirjutan siis niisama, mis toimus. Suur kummardus Ryan Airile, kes mind ilma eriliste sekeldusteta kohale viis ning te ei kujuta ettegi, mis tunne oli lennujaamas Ingat ja hostema näha! See oli lihtsalt nii-nii...VÕIMAS! Neil läksid loomulikult waterworksid kohe tööle, kuid mina olin ikka oma keep-it-cool tujus. Kojusõit möödus ka vingelt. AUTOBAHN ICH LIEBE DICH BIS ZUM WELTUNTERGANG!  Inga sõitis loomulikult ja 140 oli spidokal ees nagu naksti!
Tuba oli mul loomulikult samasugune, kuid seda tuli jagada ühe sommiga, kes oli ka pulmadeks sinna sõitnud. Pulmad möödusid muidugi ägedalt. Kõigil oli tore ning hommikul rääkis hostisa,et mul oli ka üsna tore olnud. Ise ei oska kommenteerida kahjuks. Kaks järgmist päeva magasime Ingaga lihtsalt. Vedelesime voodis ja vaatasime idiootseid saksa filme. Kahjuks saab kõik hea otsa ning nii tuligi mul sammud Berliini poole seada.
Berliin oli veel ägedam, kui ma mäletanud olin. Paar ööd ööbisin sõpa juures, siis couchsurfisin mingite ägedate püstirikaste kuttide juures ja siis tuligi juba Signe ja läksime tema sõbranna juurde. Miskit erilist me vist seal ei teinudki, ma olin juba niigi terve nädala igalpool ringi jooksud, niiet isegi shoppamine ei tõmmanud enam eriti.
EVZ miiting oli muidugi vahva ning teisi eestlasi oli ka tore näha. Ma tean, et ma kirjutan mõttetut ja arulagedat juttu hetkel, aga ma millegipärast ei viitsi neid kõike ülinaljakaid ning toredaid juhtumisi siia kirja panna.


But wait for it.....

üsna pea saate veel minu seiklustest lugeda, sest Ailel on taas plaan maailma vallutama minna ning seda lausa veits pikemaks ajaks! I`ll keep you posted.

Tschauki

Ma  küll ütlesin, et see blogi jääb nüüd  minevikku ja rohkem ma siia ei kirjuta, kuid ometigi istun samal pingil, kui 31. juulil 2009, ootan sama ärevalt lennukit ja vaatan, kuidas vanad tädikesed lennukitesse astuda ei oska :) Ma lähen Saksamaale!
Kuigi ma teadsin juba vahetusaastalt tulles, et mai keskel lähen sinna tagasi, on ikka natuke naljakas ja ärev tunne nagu esimest korda sinna minnes. Ma ei jõua enam oodata, millal me Ingaga jälle klubis paljajalu tantsime või  hommikul kell 6 mõtleme,  et oleks vist aeg koju  minna. Ma tahan minna juba Pepega jalutama, vendade ja isaga tsiklitega kruusateedele kihutama ja jalgrattaga sõita tahan ka! Mu jalgratas seisab juba juuli kuust kuuri  all  ja vahetusema pole lubanud kellelgi sellega sõita, see olevat ainult minu oma :)
Tegelikult olen ma vahetusperes ainult kuni esmaspäevani ehk siis 4 päeva. Sinna sisse mahuvad pulmad, katsikud ja sugulaste külastused. Esmaspäeval astun rongile ja sõidan Berliini, kus alles õige puhkus peale hakkab! Kuni laupäevani hängin ma niisama ja laupäev-pühapäev on YFUga EVZ miiting. See on see organisatsioon, kust ma stipendiumi sain.
Berliinis on ka Signe, Dardan ja hünnik ägedaid  inimesi, keda ma ammu näinud ei ole.

Kusjuures vaatasin just, kuidas AirBalticu lennuk õhku tõusis ja   juba tunni pärast olen mina õhus! See ülim fiiling, mis lennuki õhkutõusmisel tekib on lihtsalt sõnukirjeldamatu ja maei jõua enam oodata!


Varsti tulevad update`id ja loodetavasti ohtralt pildimaterjali. Seniks olge mõnusad :)